presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) juhkaluvan juhkaluvven
2.p.ent. (don) juhkaluvat juhkaluvvet
3.p.ent. (son) juhkaluvvá juhkaluvai
1.p.tot. (moai) juhkaluvve juhkaluvaime
2.p.tot. (doai) juhkaluvvabeahtti juhkaluvaide
3.p.tot. (soai) juhkaluvvaba juhkaluvaiga
1.p.flt. (mii) juhkaluvvat juhkaluvaimet
2.p.flt. (dii) juhkaluvvabehtet juhkaluvaidet
3.p.flt. (sii) juhkaluvvet juhkaluvve
presens nektingsform
(odne in) juhkaluva
preteritum nektingsform
(ikte in) juhkaluvvan
perf.partisipp
(lean) juhkaluvvan
imperativ 2.p.ent.
(til en) juhkaluva
imperativ 2.p.tot.
(til to) juhkaluvvi
imperativ 2.p.flt.
(til flere) juhkaluvvet
Eanet sojahanhámit →

juhkaluvvat (verb)

  • (om alkohol) bli full; bli beruset
    Politiijat válde vára olbmos gii lei badjelmeare juhkaluvvan.
    Politiet tok vare på en person som var overstadig beruset.
presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) juhkaluvan juhkaluvven
2.p.ent. (don) juhkaluvat juhkaluvvet
3.p.ent. (son) juhkaluvvá juhkaluvai
1.p.tot. (moai) juhkaluvve juhkaluvaime
2.p.tot. (doai) juhkaluvvabeahtti juhkaluvaide
3.p.tot. (soai) juhkaluvvaba juhkaluvaiga
1.p.flt. (mii) juhkaluvvat juhkaluvaimet
2.p.flt. (dii) juhkaluvvabehtet juhkaluvaidet
3.p.flt. (sii) juhkaluvvet juhkaluvve
presens nektingsform
(odne in) juhkaluva
preteritum nektingsform
(ikte in) juhkaluvvan
perf.partisipp
(lean) juhkaluvvan
imperativ 2.p.ent.
(til en) juhkaluva
imperativ 2.p.tot.
(til to) juhkaluvvi
imperativ 2.p.flt.
(til flere) juhkaluvvet
Eanet sojahanhámit →
juhkaluvvat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • juhkaluvvat verb intransitiv infinitiv
  • juhkaluvvat verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

juhkaluvvat lea vejolaččat dán sáni hápmi:

juhkaluvvat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • juhkaluvvat verb intransitiv infinitiv
  • juhkaluvvat verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.